Mäng on laste elu igapäevane osa, paraku jääb tänapäeva lastel järjest vähem aega mängimiseks. Samas on mäng see, mille kaudu saab laps luua parema suhte vanemaga. Mäng soodustab universaalsete õppimisoskuste väljaarendamist, arendab loovust ja kujutlusvõimet. Lisaks tekitab mäng ka rõõmu ning heaolutunnet, mis omakorda toetab lapse vaimset tervist ja enesehinnangut.
Mis vanuses lastele on mänguteraapia mõeldud?
Mänguteraapia on teraapiasuund 3 – 16 aastastele lastele.
See meetod aitab lapsel mängu kaudu mõista oma tundeid ja väljendada emotsioone.
Laps õpib ennast austama, kontrollima oma emotsioone, aktsepteerima ja vastutustundlikult väljendama oma tundeid,
võtma vastutust ning olema loov probleemsetes olukordades.
-
- madal enesehinnang
- ärevus, hirmud ja õudusunenäod
- sotsiaalne tagasitõmbumine, endassetõmbumine
- raskused sõprussuhetes
- häiritud kiindumus ja trauma
- elumuutused, elukoha muutused, perekonna lagunemine, uus pereliige
- lein ja kaotusvalu
- emotsionaalsed ja käitumise reguleerimise raskused
- väärkohtlemine, kiusamine (kiusaja või kiusatava rollis olemine)
- haigus, ravi
- lapsendamine ja hooldusperre suundumine
- füüsilise reguleerimise raskused (raskused magamise, söömise ja tualetis käimisega)
- Mänguteraapia sobib ka kriisisekkumiseks
Mänguterraapiua eesmärk
Mänguteraapia eesmärk ei ole lapsele midagi õpetada, teda treenida, hinnata, tema mängu interpreteerida või diagnoosida, vaid luua hinnanguvaba turvaline keskkond, kus laps saab võimaluse uurida ja avastada enda sees ja ümber toimuvat. Kõik algab turvatunde ja suhte loomisest ning on võimalik, et seeläbi toimub teraapiaprotsessi käigus lapse areng ja saavad võimalikuks muutused.
Mänguteraapia eesmärk ei ole rõõmus kõigega hakkama saav laps, vaid laps, kes on iseenda ja maailmaga paremas kontaktis, rahulolevam ning tuleb oma tunnete ja käitumisega paremini toime.
Mänguteraapia võib aidata lapsel:
-
väljendada oma mõtteid ja tundeid, kirjeldada toimunut
-
arendada oma emotsionaalset sõnavara läbi mänguterapeudi peegelduste
-
arendada sotsiaalselt sobivamat käitumist, mõista enda ja teiste käitumist
-
leppida muutustega ja tulla paremini toime tugevate tunnetega
-
parandada oma eneseusku ja enesehinnangut
-
parandavad keskendumisvõimet ja organiseeritust, leida lahendusi
-
muutuda oma mängus enesekindlamaks ja loomingulisemaks
Konfidentsiaalsus
Oluline on enne mänguteraapiaga alustamist teada, et ka lastega läbiviidava teraapia puhul kehtib konfidentsiaalsuse printsiip. Mänguterapeudi ülesanne on hoida lapse privaatsust ja seetõttu ei ole võimalik anda põhjalikku ülevaadet sellest, millega ja kuidas laps teraapias täpsemalt tegeleb. Vaid juhul, kui terapeut mõistab, et laps või teised isikud on ohus, on tal kohustus vastav info teraapiaruumist välja tuua, teavitades sellest kindlasti eelnevalt ka last ning võimalusel vanemaid.
Lisainfot mänguteraapia kohta leiab Eesti Mänguterapeutide Assotsiatsiooni kodulehelt: https://manguterapeudid.ee